Skip to main content

Statements

Independent Special Commission of Inquiry for Timor Leste - Komunikadu Imprensa

17 October 2006


17 Outubru 2006

Ohin, Komisaun Inkéritu Espesial Independente Nasoins Unidas nian ba Timor-Leste submete ninia relatoriu ba Parlamentu Nasional Timor-Leste nian tuir ninia mandatu. Kopia ida relatoriu ne’e nian fahe ba membru ida-idak Parlamentu Nasional nian, Primeiru Ministru no ba Prezidente Timor-Leste nian.

Komisaun ne’e estabelese hafoin hetan tiha konvite ida ne’ebé hato’o husi Ministru Senior no Ministru Negosiu Estranjeiru José Ramos Horta. Komisaun nia mandatu mak atu estabelese faktu no sirkunstansia sira ne’ebé relevante ba insidente sira ne’ebé akontese iha loron 28-29 Abril no 23 -25 Maiu 2006, no eventu sira ne’ebé relasionadu ka kestaun sira ne’ebé kontribui ba krize ne’e; klarifika responsabilidade ba eventu sira; no rekomenda medida sira responsabilizasaun nian ba krime no violasaun grave direitus umanus nian ne’ebé alegadamente komete durante periodu espesifiku.

Depois hala’o tiha ezaminasaun ho kuidadu kona-ba dokumentu 2000 no entrevista liu 200 ne’ebé Sekretariadu Komisaun no Komisariu sira halo, Komisaun halo ninia konkluzaun, esplikasaun no rekomendasaun.

Rezultadu sira importante Komisaun nian nian inklui:

28-29 Abril
· Katak Governu falla atu halo tuir prosedimentu lejislativu wainhira husu ajuda F-FDTL nian iha loron 28 Abril 2006, kestaun ida ne’ebé membru sira Gabinete Krize ne’ebé halo desizaun ne’e, liu-liu eis Primeiru Ministru mak tenke responsabiliza ba ida ne’e.
· F-FDTL la halo masakre ba ema nain 60 iha Taci Tolu iha loron 28-29 Abril.

23 Maiu
· Katak, evidensia estabelese katak Major Reinado ho ema sira ne’ebé kompoin ninia grupu mak hanesan suspeitu razoavel tanba komete krime hasoru vida no ema durante tiru malu iha Fatu Ahi.
· Katak, maski Prezidente tuir tolo’os tenke hatudu liután restrisaun no respeitu ba kanal institusional sira bainhira komunika diretamente ho Major Reinado depois nia dezersaun, Prezidente la fo orden ka la autoriza grupu armadu ne’ebé iha Major Reinado nia komandu atu halo hahalok kriminal.

25 Maiu
· Katak, labele tau responsabilidade kriminal ba Komandante Forsa Defesa Taur Matan Ruak ba hahalok tiru malu ne’ebé soldadu F-FDTL sira halo ba ofisial PNTL sira ne’ebé dezarmadu depois estabelese tiha para tiru iha loron 25 Maiu, maski nia falla atu uza dalan hotu-hotu hodi prevene ka hapara konfrontasaun entre F-FDTL no PNTL.

Kilat sira
· Katak, tantu kilat sira PNTL no F-FDTL nian fahe ba ema sivil sira.

· Katak, laiha sistema krontrolu ba kilat no kilat musan iha setor seguransa, liu-liu iha PNTL. Komisaun haree katak Ministru Interior Rogério Lobato no Komandante Jeral Paulo Martins la halo tuir prosedimentu institusional bainhira transfere iregularmente kilat sira iha instituisaun nia laran.

· Katak, wainhira fahe kilat ba ema sivil sira, Ministru Interior Rogerio Lobato, Ministru Defesa Roque Rodrigues no Komandante Forsa Defesa Taur Matan Ruak atua la ho autoridade legal, no hamoris situasaun perigu ida ne’ebé potensialmente siginifikante. Sira tenki responsabiliza ba fahe kilat sira ne’ebé ilegal.

· Kona ba eis Primeiru Ministru, katak nia la uza ninia autoridade ne’ebé firme atu denunsia transferensia kilat setor seguransa nian ba ema sivil sira maski iha informasaun kredivel katak transferensia ne’e hala’o hela no envolve membru sira husi Governu.

· Katak, Komisaun la hetan evidensia ne’ebé bele halo rekomendasaun ida katak tenke foti prosesu tribunal hasoru eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri tanba envolve pesoalmente iha movimentu, posesaun no uza kilat ilegal. Maibé, Komisaun hetan informasaun ne’ebé hamosu deskonfia ida katak nia iha koñesimentu kona-ba Rogerio Lobato fahe kilat PNTL nian ilegalmente ba ema sivil sira. Nune’e, Komisaun rekomenda katak tenki halo investigasaun liután atu determina karik eis Primeiru Ministru iha responsabilizasaun kriminal ruma kona ba ofensa sira ho kilat.

Komisaun identifika tiha ona ema barak ne’ebé sai nu’udar suspeitu razoavel katak sira partisipa diretamente iha atividade kriminal durante krize ne’e, no rekomenda atu halo prosesu tribunal hasoru sira. Komisaun mós identifika ema sira ne’ebé iha interese, ne’ebé envolve iha eventu sira durante Abril – Maiu no tenki halo investigasaun liután hasoru sira.

Komisaun rekomenda tiha ona iha ninia relatoriu katak kazu kriminal sira tenki rezolve ho imparsialidade no laiha interferensia polítika iha sistema judisial nasional nia laran, ne’ebé dirije husi juiz, prokurador no defensor públiku internasional no independente sira, liu-liu sira ne’ebé hetan kna’ar ba kazu sira ne’ebé rezulta husi eventu sira fulan Abril no Maiu 2006.

Komisaun mós haree kona ba responsabilidade institusional individual oin-oin no instituisaun sira nian. Komisaun halo konkluzaun ida katak frajilidade instituisaun oin-oin Estadu nian no frakeza estadu direitu sai hanesan factor báziku ne’ebé kontribui ba krize ne’e.

Komisaun fiar katak ninia konkluzaun, esplikasaun no rekomendasaun sira sei hetan konsiderasaun sériu, no katak relatóriu ne’e sei uza atu reforsa instituisaun sira rai ne’e nian. Komisaun mós hein katak relatoriu ne’e sei kontribui atu harii fila fali konfiansa iha instituisaun sira Governu nian no estadu direitu.

Ikus liu, Komisaun hakarak hato’o ninia apresiasaun ba kooperasaun tomak ne’ebé ema hotu-hotu no instituisaun sira fó ba ami.

Questions and answers

Kona-ba informasaun média nian, halo favor kontakta José Luis Díaz, Portavós, Gabinete Altu Komisáriu ba Direitu Umanu iha telefone: +41792173009 ka email: jdiaz@ohcr.org